konverents2

22. ja 23. novembril kohtusid Valgamaal Käärikul pea sadakond aktiivset kagu-eestlast, keda tõi kokku huvi saada teada, mil moel on aasta tagasi toimunud haldusreform kagueestlaste elu mõjutanud.
Konverentsi ettekandeid pidasid inimesed, kes on oma töö tõttu haldusreformi tagajärgedega rohkem kokku puutunud, töörühmades sai moderaatorite juhendamisel sõna sekka öelda iga osaleja.

Setomaa vallavanem Raul Kudre tõdes oma ettekandes, et suurvalla tekkimisel ilmnes huvitav asjaolu – Setomaast on saanud justkui Põlvamaa ja Võrumaa ühendaja. „Julgen arvata, et Setomaa on uues vallas muutunud tugevamaks, kuna piirkonna ajalooline sidusus sai nüüd ka juriidilise näo. Negatiivsed küljed, mis reformijärgsel aastal selgusid, nagu näiteks erinev töökultuur erinevates valdades, on enamuses ületatavad,“ lisas Kudre.

Põlvamaa Aasta Küla 2017 laureaadi, Himmaste küla, külavanem Andres Vijar rääkis, kuidas toimib külavanemate seltsing, mis koondab suurema piirkonna külavanemad ühise katuse alla. Vijari sõnul on Põlva vallas asjad hästi, kuna külad mõistavad organiseerumise tähtsust ning vald mõistab külavanemate kui rahva hääle kandja arvamusega arvestamise olulisust. „Kõikjal ei pruugi see nii olla, kuid peaks,“ kinnitas Vijar oma kogemusele toetudes.

Rasmus Onkel jagas Taheva, Karula ja Mõniste piirkonna ettevõtjate ja ühingute kogemusest koostöö käivitamisel ja selle hoidmisel. Oma ettekande lõpus rõhutas ta noorte kaasamise olulisust: „Võtke enda tegemiste juurde alati ka mõned noored! Noored näevad paljusid asju hoopis teise nurga alt ning see võib viia hoopis uute lahendusteni. Lisaks see annab noortele võimaluse panustada kodukoha arengusse ning suurema tõenäosusega seovad nad selle kandiga ka oma tuleviku.“

Oma muljeid möödunud aastaringist jagasid veel ettevõtja Kuldar Leis, Elva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks, Rõuge vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Kerli Kõiv ja mitmed teised.

Konverentsi teises osas jagunesid osalejad nelja töörühma, kus moderaatorite juhtimisel arutati, mida saaks teha paremini, et uutes halduspiirides valitseks suurem üksmeel nii kogukondade, omavalitsuste kui ettevõtjate vahel, samuti arutleti, kas kohalik identiteet on uutes piirides takistus või võimalus ning kas noored on kogukonna vundament.

Rühmatööde tulemused võttis kokku moderaator Margus Timmo: „ Nelja töörühma ühine sõnum on järgmine: et saada uute piiridega suurvallad efektiivselt nn käima, on võtmesõnaks omavahelise kommunikatsiooni tihendamine igal rindel. Igas külas peaks olema külavanem, keda usaldatakse ja kes esindab kogukonna huve vallas; vald omakorda peaks kaasama külavanemaid ja külavanemate seltsinguid otsustusprotsessidesse järjest enam. Efektiivsema ja ühtlasema arengu tagamiseks on vajalik ka suurvaldade eri nurkades elavate noorte omavaheline suhtlemine ja ühistegevused; vald peaks soosima noortevolikogude olemasolu ja nende moodustamist valdades, kus noortevolikogu veel pole. Ka ettevõtjad ja kogukond saavad olla vastastikku kasulikud – kogukond oma ettevõtja tooteid tarbides ja teda oma üritustel reklaamides, ettevõtja kogukonnale tööd ja teenuseid pakkudes ja nende algatustes osalemises ja sponsoreerides.“

„Aasta uutes piirides“ oli konverents sarjast „Kogukonna Vedurid“, mis toimus Käärikul juba kuuendat korda ja selle korraldajateks olid Põlvamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider ja Valgamaa Partnerluskogu.

Fotod FaceBook`is

Ettekanded

Konverentsi tervitussõnad ja 1. päeva ettekanded videopildis

Töörühmade arutelude kokkuvõtted

 

Tulevased üritused

Üritusi ei ole

Vaata ka

Kogukonna vedurid 2018 WEB banner 210x400px 01

fb logo

pria1

louna eesti kupongirmt 2016 2017 esikaas

  leader lood 2009 2014 

adapter_banner-small-1.jpg

Tankla film_2

Ilus maa

Tankla aastaraamat

Leader_liit_logo.png

Valgamaa klalood2 

cropped-cropped-ng-louna-eesti-logo-3001 

Maale-elama

 

maainfo

Valgamaa arenguagentuur

Piirkonnad

Valga

Otepää

Elva